Sweden

Sweden

GEOGRAAFILINE ASEND

Rootsi Kuningriik asub Pхhja-Euroopas, Skandinaavia poolsaarel, Balti

mere ддres. Pindala on 450 tuhat ruutkilomeetrit. Pealinn - Stockholm.

Balti meres talle kuuluvad saared Gotland ja Цland. Mandril Rootsi naabrid

on Norra ja Soome, aga kaugel pole ka Taani, Saksamaa ja Balti riigid - nad

asuvad ьle Balti mere.

LOODUSLIKUD TINGIMUSED

Rootsi kesk- ja lхunaosa on killustatud tuhandete jдrvedega ja

jхgedega ning lддneosas on pikk mдeahelik. Jхgede ja jдrvede pindala

moodustab 9% ja mдgede pindala 16% kogu pindalast. Kuna Rootsi on hдsti

"venitatud" pхhjast lхuna, siis on ka kliima erinevates osades vдga erinev.

Pхhjas on kogu aeg lumi, lхunas aga kliima on suhteliselt mххdukas. Selle

kliima pхhimхjutajad on Pхhja Atlandi voolus ning domineerivad lддnetuuled,

mis puhuvad suhteliselt soojast Atlandi ookeanist. Pхhjas on mдrkavalt

kьlmem kui lхunaosas, kuna seal on palju mдestikke ning soe mereхhk

lihtsalt ei ulata sinna.

Keskmine хhutemperatuur veebruaris on natuke alla 0( C ning juulis

16( C. Suvel pдev muutub pikemaks, цц lьhemaks ja talvel vastupidi.

Keskmine sade on 535 millimeetrit aastas. Kхige rohkem sademeid on

augustis edela osas.

Rootsi hoolitseb vдga oma keskkonnast ja kavatseb sulgeda kхik oma

aatomelektrijaamad aastaks 2010, kuigi just nemad annavad praegu rohkema

osa elektrienergiast.

Naturaalsetest resurssidest vхib nimetada tsinki, uraani, rauamaaki,

RAHVASTIK

Rootsi rahvaarv on 8,9 milljonit inimest ja tihedus on umbes 20

inimest ьhe ruutkilomeetri kohta. Kuna pхhjaosa on pхhiliselt mдgine ja

suuremad linnad asuvad lхunas, siis ka rahvas paikneb peamiselt lхunaosas.

Suurem linn on Stockholm - 700 tuhat elanikke. Keskmine meeste eluiga on 75

ning naiste - 81 aastat. Kohaliku rahva arv on umbes 83%. Rahvajuurdekasv

on 0,5-0,6%. Kirjaoskamatuid on alla 1%. Vдlismaalastest on kхige rohkem

soomlasi ( 2,3% ). Ьle 65 aastaseid on 17,5%, ьle 80 aastaseid 4,7%

ьldrahvaarvust.

Rootslaste хppimiskulud on maailma kхige kхrgemate seas. Samas on ka

palju riigitoetusi hariduse saamiseks. Gьmnaasiumi astuvad rohkem kui 90%

хpilastest. Samuti riik hoolitseb ka kodanike tervisest. Ka siin saavad

inimesed suured riigitoetused. Sellepдrast suremus ongi ьks madalamaid

maailmas: kuus surnut tuhande sьndinute kohta.

MAJANDUS

Majandusarengu jдrgi kuulub Rootsi Esimesse Maailma (e. Pхhja Riikide

hulka). Rootsi majandus on kхige suurem Skandinaavia riikides. 1994.

aastal nдis riigieelarve jдrgmiselt:

SISSETULEK 47.9 miljardit USA dollarit

VДLJAMINEK 70.9 miljardit USA dollarit

RKP ьhe elaniku kohta on ьks suuremaid maailmas: 22 000 USD.

RKP harude jдrgi vхib nдha diagrammil 1.

Sellest samast diagrammist vхib nдha, et teenindusharud hхivavad

umbes kaks kolmandikku kogu RKP-st.

Keskmine kuupalk on 1100 USD ning tulumaks on sхltuvalt kuupalgast

31-46%.

KULUTUSED PEREKONNA EELARVES (keskmised, %-des kuupalgast)

|Elamu, k.a elektrienergia ja kьtus |32 % |

|Toitlustamine, k.a kodust vдljas |17 % |

|Transport |15 % |

|Meelelahutused |9 % |

|Riietus ja jalatsid |6 % |

|Mццbel ja kodutehnika |6 % |

|Alkohoolsed joogid ja tubakas |5 % |

|Hoolitsemine laste ja vanurite eest, |3 % |

|ravimine | |

|Muu |7 % |

Tццtute arv on meeste hulgas 7,7% ja naiste hulgas 7%.

Pхhilised tццstusharud on mootorsхidukite tootmine ( Rootsis on

sхiduautosid 3 619 000 tk. Ja see on kuueteistkьmnes nдitaja maailmas),

mets ja puidutooted, tдppismehaanikatooted (elektroonika, kuullaagrid jt),

ьmbertццdeldud toiduained.

Kхikide metallide ammutamine toimub Rootsi pхhjaosas, mдgedes,

ьlejддnute harudega tegeldatakse lхuna- ja edelaosas, kuna kхik linnad (k.a

ka tццstuslinnad) asuvad just seal.

Pхllumajanduses on domineeriv loomade kasvatamine koos

piimatootmisega - need toovad 37% kogu pхllumajanduse tuludest.

Pхllumajandusega tegeldatakse pхhiliselt kagu osas, kuna seal on madalik,

mis vхimaldab sellega tegeleda.

VДLISMAJANDUSLIKUD SIDEMED

1995. aastal astus Rootsi Euroopa Liitu (EL) ja sellepдrast praegused

pхhilised дripartnerid on EL liikmed.

Eksportimispхhiliigid on: masinatooted, mootorsхidukid, paberitooted,

mets ja puidutooted, tooted rauast ja terasest, kemikaalid, nafta ning

naftatooted.

Ekspordi partnerid on EL riigid, eriti Saksamaa, Suurbritannia,

Taani, Prantsusmaa, Soome ning mхned teised riigid nagu USA ja Norra.

Importeerimise pхhiartiklid on: masinaehitustooted, nafta ning

naftatooted, kemikaalid, mootorsхidukid, raud ja teras, riietusesemed ning

toiduained.

Impordi partnerid on pхhiliselt samad mis ka ekspordi omad.

KASUTATUD ALLIKAD

- Svenska Institutet (Rootsi Instituut)

- RKP andmed: World Bank World Tables (Maailma Panga maailma tabelid)

- Pindala andmed: 1994 Food and Agriculture Organization Production

Yearbook

- Microsoft( Encarta( World Atlas 1998 Edition

-----------------------

[pic]